Viskleme Ajujahi koolitajate turmtules

RailReedi telgitagustes toimub asju ja sünnib põnevusi.

Nädalavahetus möödus jälle tuisuses lumises päälinnas. Koolitusime Ajujahi uueks vooruks. Harjutasime esitlust, rookisime suurepärase juhendaja Gleb Maltsevi juhendamisel nii sisust kui vormist välja üleliigse, ja selle, mis alles jäi, mõtlesime ning töötasime põhjalikult läbi. Mida ja miks me teeme, kellele me seda teeme ja miks see kellelegi peaks korda minema. Why should i give a god damn f--k (tsitaadi lõpp) ?!. Nii oligi. Auditooriumi ees käis ringi erakordselt nägus mees, kes nõudis tiimide esitlusi kuulates erakordselt valjul häälel ja erakordse nunnu eesti aktsendiga Miks. Teda. Peaks. Huvitama?!!.. (khm tegelikult ta ütles kottima, aga Kadile ei meeldi see sõna, ja ma ei vaidle vastu).
Karm armastus. Ja väga hea avaliku esinemise koolitus. Muidugi võite enda humoriseerimiseks ette kujutada ruumitäit uniseid, natuke külmast ja talvisest pimedusest kõhetunud eestlasi, keda emotsionaalne (eiteagimisrahvusest, dr google vedas alt) ja valjuhäälne nõudlik härra oma tunnetest ja taustast rääkima üritab panna. Ja hommikune kohv polnud veel kohale jõudnud..

Pidasime vastu ja töötasime laupäeval uue vooru esitluse kallal, ning paar tundi kuulasime Christina Forsgardi (Netprofile PR looja, turunduskonsultant) lugusid sellest, kuidas olla KUUUUM (ehk Marketing and Public Relations for StartUps). Lõpuks, millalgi pärast kella 6 õhtul võtsime suuna Kadi ateljeesse, et seal kangastelje kõrval õllevalgel tööd edasi teha. Pühapäev oli puhas esitluste harjutamine ja karm 1o1 kriitika.

Oli kaks väga intensiivset ja töist päeva, ja kui ma olengi seda juba varem öelnud, siis nüüd me teame paremini.

Esmaspäev oli minul vähemalt nii sinine kui sinine, nagu traktoriga oleks üle sõidetud. Aga juba toibun ja muretsen, mida laupäeval selga panna. Hoidke meile pöialt!


Anneli